Intervjuu muusik Sille Ilvesega

Reval Folgil on 15. septembril kell 19.00 au avada teine hooaeg Eesti-Walesi duoga SILD (Sille Ilves ja Martin Leamon). Sissejuhatavateks esinejateks on suvel rahvusvahelises noortelaagris Reval Etno osalenud lapsed koos üllatusesinejaga. Lähemalt saab sündmusest lugeda SIIN. 

Pileteid saab soetada SIIN 

Reval Folk küsis Sille Ilveselt mõned küsimused. Siin saab lugeda, mida Sille vastas.

 

Milline on see geograafiline koht, kust teie duo kõige enam mängu jõudu ja inspiratsiooni saab? 

Kuna mul on olnud kaks kodu: Wales ja Eesti siis on just need geograafilised paigad kõige südamelähedasemad. Kui olla veelgi täpsem, siis Lääne-Walesi rahutu ookeani kohin ja kodus olles Setomaa metsamühin on mulle jõudu andvad. Inspiratsioon aga võib tulla täiesti ootamatult viibides täiesti tundmatutes paikades.

 

Kas ja kes on teie eeskujud (muusikaliselt, mõtlemiselt)?

Viiulimängus oli ja on mulle siiamaani suureks eeskujuks Iiri traditsionaalne viiuldaja Kevin Burke, kelle sooloplaat „If the cap fits‟ tõeliselt hullutas mu ära ning julgustas mind avastama keldi muusika juuri. Walesis on meil hea sõber ja muusik Ceri Rhys Matthews, kes avas minu muusikalise mõtlemise ukse, mille hoian lahti igapäevaselt. Üks mõttetera temalt on selline: “Muusika on kui lõuend, millele sina, kui muusik, kui kunstnik, maalid oma pildi ja oma maailma, valides omad muusikalised värvid ja vahendid.” Ceri on ansambli Fernhill loominguline juht.

 

Kus te olete kõige rohkem mänginud või mängite? Milline on teie publik?

Me oleme nüüd Eestis elanud umbes 2,5 aastat. Siin oleme me vähe avalikult esinenud, küll aga mängime muusikat igapäevaselt oma kodus, ajaviiteks. Suurbritannias olles korraldasime tantsuõhtuid traditsiooniliste tantsudega (nimetades neid õhtuid twmpath/ceilidh/fest noz) ning andsime kontserte aastaringselt folgifestivalidel ja -klubides. Tantsuõhtud on sellise seltskondliku ja funktsionaalse iseloomuga, kus igas vanuses rahvas saab kokku ja tantsib koos, luues vahetu õhkkonna. Suurbritannia kontserdipublikuks olid aga enamasti vanema generatsiooni rahvamuusika fännid, kes on tavapärasest folgihuvilisest uudishimulikuma ja avatuma maailmavaatega. Rahvamuusika ehk folk music on Suurbritannias umbes samas staatuses kui džässmuusika, selline põrandaalune- ehk alternatiivmuusika. Meie repertuaariks on traditsioonilistele Walesi ja Eesti meloodiatele põhinevad instrumentaallood ja mitte-ingliskeelsed rahvalaulud, mille seaded oleme loonud läbi oma filtri, seega meie kuulajaskonnaks on rahvas, kes ei karda muusikas seigelda ja kogeda midagi ainulaadset.

 

Kas te olete kogenud mõnda ekstreemsemat kontsertolukorda (ise åles astudes või kontserti külastades)?

Mitmelgi korral oleme omal nahal tunda saanud nii siin kui seal pool lompi ekstreemseid kontsertolusid, mis on enamjaolt tingitud kontserdi korraldajate halvast korraldustest, kus ilmastik on pillimänguks liiga külm või helindus nii kehv, et mikrofonid vilistavad jne. Tihti on nii, et need, kes ise ei ole muusikud, ei oska seda õudust endale ette kujutada, inimlikkusest jääb vahetevahel tõesti puudu. Samas on aga meeldejäävaid ilusaid hetki kontsertidest, mis jäävad hinge puudutama igavesti. Kõige toredamad ongi kontsertidel need spontaansed olukorrad, mil publik võtab initsiatiivi üle ja suhtleb esinejatega luues sel hetkel täiesti uue raamidest väljas olemise, vaba tunde. Ja kas mitte enese vabalt tundmine pole see kõige ihaldatum tunne üldse?

 

Mida tähendab teile muusika?

Muusika on üks väga isiklik eneseväljenduse vorm. Vaade hinge.

 

Mida pärimus teile tähendab? Mida tähendab selle kandmine ja viljelemine?

Voolavat jõge. See on see sama jõgi mis lõpuks suubub merre, kuid mis kogu aeg muutub ja mitte kunagi ei ole ta samasugune mitte üheski punktis. Pärimuse kandmine ja pärimusmuusika viljelemine tähendabki olemist osa sellest jõest, mis kogu aeg muutub ja mis muudab sind ennast kui muusikut samuti.

 

Mida annab pärimusmuusikaga tegelemine tänapäeva noortele, kellega olete kokku puutunud?

Seda peaks küsima neilt endilt. Kui mina olin teismeline noor 1990ndate lõpus, siis oli pärimusmuusika kui selline, täiesti uus nähtus ja minu jaoks oli see väga põnev uus maailm, mida avastada. Ma väga loodan, et tänapäeva teismeline noor võib ka enda jaoks leida pärimusmuusika kui alternatiivse eneseväljenduse vormi.

 

Mis on teie unistus maailmast? Millises maailmas soovite elada?

Ela ja lase teistel elada! Ma juba elangi selles maailmas ja elan just nimelt väikestviisi oma üürikest elu nii meeldivalt kui võimalik. Igaühel meist on ju see valik, kuidas elada, tuleb lihtsalt arukalt valida ja tunda rõõmu sellest, mis sul on.

 

Küsimusi küsisid Sänni Noormets ja Kadri Allikmäe Reval Folgi tiimist.