SUOMEKSI / IN ENGLISH

Kes me oleme? Kust me tuleme? Mida tähendavad meile hõimlus ja sugulus? Mis meid ühendab? Reval Folk kutsub teid 19. oktoobril kell 19 Hõimupäevade raames kontserdile, et nendele küsimustele üheskoos vastuseid otsida! 

Sel korral on meil au võõrustada maailmanime – Soome akordionimängija Maria Kalaniemit. Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti akordionist Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev kvintett Toorama, kes käis viimati Eestis 6 aastat tagasi.

Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.

Õhtu on pühendatud hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.

Kontserdipaigaks on endiselt meile juba armsaks saanud Vanalinna Muusikamaja. Uksed ja kohvik avanevad juba kell 18.

Reval Folgi kontserdid on kingitus Eestile ja Tallinnale meie riigi 100. sünnipäeva puhul. 19. oktoobri kontsert kuulub 2018. aasta Hõimupäevade programmi.

 

ELUOLU

Vanalinna Muusikamaja uksed on sõpradega jutupuhumiseks avatud alates kella 18st. Koloniaali kohviku pere jätkab meie kõigi meeleolu kõrgel hoidmist enne kontserti ja vaheajal meeldivate maitsete, kohvi ja teega. Lapsed leiavad kõrvapuhkamiseks tegevust õpetaja Oliver Kõrre seltsis Muusikamaja ülemisel korrusel.

Sel hooajal kasutame kohvikus vaid taaskasutatavaid nõusid. Kel on oma tass kaasas, saab kõigile kontsertidele sisse sõbrapileti hinnaga. Sügisestel kontsertidel paitavad meie kõrvu vaid ehedad (akustilised) helid.

 

 

 

LÄHEMALT:

MARIA KALANIEMI (SOOME)

Maria Kalaniemi, valikbassidega nuppakordioni meister, on üks Soome juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid. Tema juured on klassikalises ja pärimusmuusikas, kuid tema võimed ja nägemus ulatuvad oluliselt kaugemale olemasolevatest stiilidest. Tal on doktorikraad muusikas ning pikaajaline kogemus õpetajana. Tehniliselt briljantne mängija ja meisterlik improviseerija, ent ühtlasi väga jõuline, intuitiivne ja õrn helilooja. Tema stiili on nimetatud ka akordioni fadoks.

Kalaniemil on ilmunud mitmeid albumeid erinevate ansamblitega, sealhulgas rahvusvahelise akordionikollektiiviga Accordion Tribe. Ta on esinenud mitmel pool Euroopas, USA-s, Kanadas ja Jaapanis. Tema teine album „Åkerö‟ (2011) pianist Timo Alakotilaga võitis Soomes maineka Emma auhinna. Album „Wild roses‟ (2010), mis on kollektsioon Soome-Rootsi muusikast, saavutas teise koha Euroopa maailmamuusika edetabelis (WMCE). 2017. aasta kevadel ilmunud album „Svalan‟ koostöös harmooniumimängija Eero Grundströmiga saavutas WMCE-s esikoha.

Maria Kalaniemi sai 2012. aastal auhinna Rootsi Kultuurifondilt. 2018 a kevadel nomineeriti Kalaniemi Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Koos Eero Grundströmiga esineti tänavu kevadel ka Tallinn Music Weekil.

Loe ka intervjuud Mariaga SIIN

Youtube
Soundcloud
Spotify
Koduleht
Facebooki leht

 

TOORAMA (MORDVA)

Legendaarse pärimusmuusiku Vladimir Romaškini (1951-2002) poolt 1990. aastal loodud ja alates 2017. aastast ka tema nime kandev folklooriansambel Toorama kannab edasi mitmehäälset ersa-mokša meestelaulu traditsiooni. See kogu maailmas unikaalne laulmisviis ongi meie päevini säilinud just tänu Vladimir Romaškini tegevusele.

Praegu tegutseb ansambel Romaškini poja Andrei eestvedamisel Saranskis. Ansamblis laulavad koos nii ersad kui ka mokšad  ning repertuaaris on mõlema rahva muusika. Toorama liikmed mängivad ka traditsioonilisi rahvapille.

Toorama esituses kõlav mitmehäälne meestelaul on voogav, pikaldane ja väga intensiivne. Koos lauluga  tutvustatakse ka oma rahvaste iidseid tavasid, kus on mitmehäälsel laulul äärmiselt suur rituaalne tähtsus. Mordva pulma on nimetatud isegi rahvalauludest koosnevaks ooperiks.

Toorama tähendab mordva mütoloogias kuningas Tjuštja sarve. Sarve tuleb häda korral puhuda, et kutsuda kuningas teisest ilmast tagasi hävimisohus maad ja kultuuri taastama.

Mordvamaa rahvaste muusikat on ansambel tutvustanud mitmel pool maailmas: Soomes, Lätis, Rootsis, Šveitsis, Prantsusmaal, Suurbritannias ja mujal. Ansambel on korduvalt käinud ka Eestis, Hõimupäevadel esineti viimati 2008. aastal.

Kuula:

Youtube 1
Youtube 2
Youtube 3

 

TUULIKKI BARTOSIK (EESTI)

Tuulikki Bartosik (1976) on maailma mõistes üks eesti edukamaid akordioniste.

Tema looming on kerge, innovatiivne ja värske, miksides omavahel looduse helimaastikke akordionihelide ning visuaalkunstnike loominguga. Oma vahetu improvisatsioonilise esinemisega on Tuulikki veenev nii sümfooniaorkestri solistina suurel laval kui ka intiimsel kodukontserdil.

Tuulikki iseloomustab iseennast ja oma improvisatsiooniderohket muusikat järgmiste sõnadega: „Iga hetke helikõla on mulle tähtis. Minu muusika liigub minuga koos ja alles siis, kui kuulen ennast mängimas, saab selgeks, kuidas ma kõlan‟. Soome Sibeliuse Akadeemia magistrikraadiga Tuulikki on justkui üheksa naist korraga: ta on naine, ema, muusik, helilooja, muusikaõppejõud ja kultuurikorraldaja ning on tegev nii Eestis, Soomes, Rootsis, Suurbritannias, Saksamaal kui Jaapanis. Ta on tõeline põhjamaine väenaine, kes loob ja visualiseerib suurelt ning viib siis need visioonid ka ellu!

Oma karjääri jooksul on Tuulikki välja andnud autoriplaadi „Storied Sounds‟, mis saavutas tunnustuse mitmel pool maailmas ning on lisaks Euroopale näinud ilmavalgust ka Jaapanis. Koostöös akordionisti ning tantsija Hannah James´iga on Tuulikki loonud albumi „Chatterbox‟, mis valiti prominentse briti päevalehe „The Telegraph‟ poolt 2015. aasta üheks parimaks folgialbumiks Suurbritannias. Võrumaa juurtega Tuulikki loomingut ning mängu saab kuulda ka menukal võrukeelsete lastelaulude plaadil „Upa-upa ubinakõnõ‟ ja tema enda loodud orkestri Estonian Folk Orchestra albumil „Imemaa-Wonderland‟. Koos tuntud akordionimängijate Hannah Jamesi ja Karen Tweedi, Mairearad Greeni ja Teija Nikuga algatas ta naiste akordioniprojekti „Accordionesse‟, mis astus 2018. aasta jaanuaris üles Šotimaal, Glasgows festivalil „Celtic Connections‟.

Tuulikki teeb koostööd mitmete muusikutega Eestist ja välismaalt: Mari Kalkun, Pastacas, Hannah James, Kristjan Järvi, Timo Alakotila, Kato Kanako, Jonas Knutsson jt. Reval Folgi kontserdil astub Tuulikki üles Maria Kalaniemi kauaaegse õpilase ning praeguse kolleegina, tehes seeläbi kummarduse Eesti-Soome sõprussidemetele ning Soome panusele Eesti pärimusmuusikute hariduses.

Soundcloud
Koduleht
Facebooki leht

 

JAAN SARV (EESTI)

Kontserdiõhtu lõpetuseks võtab Jaan Sarv eest vanemaid ja uuemaid rahvalaule, mida kõik saavad kaasa laulda. Laule on Jaanile meelde jäänud juba lapsepõlvest oma vanemate käest, kuid repertuaar on saanud olulist lisa Harju Meeste ja Lauri Õunapuuga koos lauldes. Tantsuks mängimise huvi tõttu on erilist tähelepanu saanud just tantsu saateks sobivad laulud, kuid hõimupäevade puhul saab kindlasti kuulda mõnda seto laulu ja ka siberi-eestlastelt õpitud viisi. Parimad lood on siiski need, mis ei ole pikalt ette planeeritud vaid meenuvad hetkes, nüüd ja praegu, kantuna eelnevast kontserdist saadud meeleolust. Sellele aitab kindlasti kaasa, kui ka teised kohalviibijad laule eest võtavad.

Jaan Sarv on seto juurtega, Tallinnas elav karmoškamängija ja laulumees, viimased kümmekond aastat olnud tantsuklubides aktiivne tantsija ja pillimees. Peamiselt küll Tallinna tantsuklubis, aga läbi on käidud ka teised Eesti tantsuklubid, tantsumajad, paljud erinevad külapeod ja tantsuõhtud. Kogemusi on käidud kogumas ja jagamas ka Lätis, Leedus, Poolas, Prantsusmaal, Belgias, Ungaris, Udmurdimaal ja isegi Siberis. Pillimehena on leivanumbriks saanud just tantsuks mängimine. Lisaks tantsutubades mängimisele ja külapidudel tantsude õpetamisele toimetab Jaan ka traditsioonilise tantsu festivali Sabatants korraldajana.

 

 

 

 

HÕIMUPÄEVAD 

Hõimupäeva tähistatakse 20. oktoobril, kuu kolmandal laupäeval. Sel puhul korraldab MTÜ Fenno-Ugria traditsiooniliselt soome-ugri rahvaid tutvustava kultuurifestivali, mille sündmusi jagub läbi terve oktoobrikuu mitmele poole Eestisse.

25. oktoobril toimub Hõimupäevade raames Eesti Rahva Muuseumis ka hõimupäevade konverents, mis on pühendatud soome-ugri rahvaste rahvuslikule liikumisele ja iseseisvuspüüetele sada aastat tagasi. Konverents, millel esinevad ettekannetega ja osalevad aruteludes nimekad teadlased Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurdi-, Mari-, Komi- ja Mordvamaalt, on ühtlasi avalöögiks järgnevatel päevadel Setomaal korraldatavale soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsile.

Reval Folgil on rõõm Hõimupäevadega koostööd teha. Ajame sama asja natuke erineval moel, kuid hõimluse teema on meile mõlemale oluline – seetõttu korraldamegi oktoobrikuus just Hõimupäevade erikontserdi.

Lähemalt SIIN

 

REVAL FOLK

MTÜ Reval Folk asutati 2017. aasta sügisel. Kodanikualgatuse korras sündinud kontserdisarjas tehakse koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika erialaga.

Kontserdisarja eesmärk on tuua pärimusmuusika ja sellel põhinev autorilooming Tallinna. Reval Folk tutvustab muusikuid nii Eestist kui ka välismaalt. Soovime kasvatada huvi pärimusmuusika eriala omandamise vastu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, et tagada kultuuri jätkusuutlikkus. Korraldame õpitubasid, suviti rahvusvahelist muusikalaagrit Reval Etno ning pakume kontserdivõimalusi ka mujal Eestis – nii on pärimusmuusika rohkem igapäevaellu haaratud.

www.revalfolk.ee
www.facebook.com/revalfolk
www.instagram.com/revalfolk

Toetajad: Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, EMTA pärimusmuusika eriala, Tallinna linn, Fenno-Ugria Asutus MTÜ, Dipri trükikeskkond, Veebimajutus.ee, kohvik Koloniaal, Elustiiliportaal Bioneer.ee, Tallinn in Your Pocket,Tallink, Soome Instituut, Eesti Instituut Soomes, Tuglase Selts, hotell St. Barbara.

Partnerid: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Vanalinna Muusikamaja, EV100, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Folkloorinõukogu, MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Eesti Kandleliit ja Tallinna Tantsuklubi, Ticketer.ee, Tallinna linn, Euroopa Kultuuripärandi aasta 2018 ja Pühavaimu Külalistemaja