Reval Folgi intervjuu Katariin Raskaga

2. märtsil toimuvale Reval Folgi kontserdile teevad sissejuhatuse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid koos õppejõud Katariin Raskaga.

Reval Folgi jaoks on EMTA pärimusmuusikute sissejuhatus eriline sündmus, sest MTÜ Reval Folk sai alguse koostöös selle erialaga ning meie eesmärgidki on omavahel tihedalt seotud. Üks Reval Folgi peamisi eesmärke on tuua inimesed asises Tallinnas lähemale oma päri(mu)solemusele ning inspireerida ka noori muusikaakadeemias pärimusmuusikat professionaalselt õppima.

Soovime omalt poolt avaldada tunnustust ja tänu Katariin Raskale, et ta on võtnud ette teekonna olla niivõrd olulise eriala eestvedaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias!

Reval Folk tegi Katariiniga EMTA ansambli esinemise peale mõeldes ka lühikese usutluse, et uurida, mis teda Norra juures köidab ning mida tähendab talle olla pärimusmuusika eriala eestvedaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Katariin Raska on ise samuti Norras õppinud ning selle maa keerulisest ja kaunist pärimustraditsioonist osa saanud. 

Koos Katariiniga astuvad 2. märtsil sissejuhatajatena Reval Folgi kontserdil üles Karolin Vetevoog, Laura Lehto, Hanna-Liia Kiipus ja Svetlana Rodionova. Peaesinejaks on Norra 2018. aasta pärimusmuusik – hardangeri viiulidaja Anne Hytta! Kontsert toimub Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c). Pileteid on võimalik osta SIIN

Mida Sinule, Katariin, tähendab Norramaa? 

Norra on üks eriline koht, kus on rohkelt mitmesugust kõnetavat muusikat ja muusikuid, palju häid sõpru ning toredaid ilusaid mälestusi. See on koht, mis on mulle mõnda aega teiseks koduks olnud.

 

Mis Sulle Norra pärimusmuusika juures kõige rohkem muljet avaldas? 

Soolomäng, mis on seal au sees ja tavapärane nähtus. Muusikud võistlevad parima mängija tiitli või lihtsalt enda proovilepanemise pärast iga-aastasel üleriigilisel võistumängimisel. Ma arvan, et ka tänu sellele on Norras traditsioonilise muusika levik hea ja tase kõrge. Ühtlasi on palju dokumenteeritud materjali ja allikaid, millele, ma usun, et taaskord need eelnimetatud võistlused oma panuse annavad. Üleüldiselt paelub Norra traditsiooniline muusika mind oma helikeele ning sügavuse poolest.

 

Kuidas on mõjutanud Norra Sinu muusikalist karjääri ning kes olid Sinu muusikalised lemmikud Norras?

Väga palju. Seal õppides ning sealses keskkonnas viibides oli minu muusikaline käekiri alles tekkimas. Inimesed, kellega koos (ja kellelt) õppisin, mõjutasid mind palju. Lemmikuid, tegelikult võiks isegi ütelda eeskujusid, on mitmeid, mitmeid.

 

Mida tähendab Sulle olla EMTA pärimusmuusika eriala eestvedaja?

Vastutust ning rohkelt organiseerimist. Mul saab olema hea meel, kui seal toimetamise ajal olen suutnud saavutada selle, et Tallinnasse pärimusmuusikat õppima minna on iseenesestmõistetav valik. Et eriala olemasolu ei ole enam üllatus. Akadeemiasiseselt olen muidugi paras punkar. Ajan meie asja täiega! 🙂

Mis sellel erialal praegu toimub ja mis on võrreldes algusaegadega muutunud?

EMTA pärimusmuusika eriala on selja sirgu ajanud ning sammub muhedalt mööda kõikvõimalikke radu ikka edasi. Ta rändab ringi nii akadeemia sees kui väljas. Tudengitele on võimalikud erinevad koostööprojektid teiste erialadega, improvisatsiooni ning kompositsiooniained. Õppeaasta jooksul käib meil mitmeid külalisi ning juba teist aastat järjest on ka meie jõulukontsert supertore ning külalisterohke olnud. Pärimusmuusika akadeemias elab!

 

KATARIIN RASKA 

Katariin Raska on õppinud pärimusmuusikat alates 18ndast eluaastast ning lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 2013. aastal jätkas ta oma õpinguid pärimusmuusika erialal Norra Muusikaakadeemias ning kaitses seal 2015. aastal magistrikraadi pärimusmuusika interpreedi suunal. Vahetusüliõpilasena õppis ta 2014-2015. aastal Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis Belgias.

Norras õppides hakkas ta katsetama sopransaksofoni ja Eesti torupillide kasutamise erinevaid võimalusi. Olles inspireeritud vabast improvisatsioonist, lõi ta 2013. aastal ansambli ÄIO, mis keskendub nii loodud pärimusmuusikale kui improvisatsioonile.

Katariini magistritöö “Pärimusmuusika mõjud vabas improvisatsioonis ja laiendatud mängutehnikad saksofoniga” kirjeldab viisi, kuidas ta töötab ka oma praeguse muusikalise projekti – CULLE-ga.

Samuti on Katariin aktiivne parmupillimängija, kes mängib omaloomingut ja traditsioonilisi palasid tantsuks. Improvisatsiooni on Katariin leidnud arhiivisalvestustelt leitud meloodiatest.

Täiendavalt tegeleb ta ka vaba jazzi improvisatsiooniga, kasutades peamiselt saksofoni ja Eesti torupille.

Kel tekib peale kontserti huvi parmupillimängu vastu, saab 23.-24. märtsil veeta nädalavahetuse Viljandi Pärimusmuusika Aidas, kus Katariin annab viib läbi ka parmupillikursuse! Lähem teave August Pulsti õpistu koduleheküljel SIIN.

 

EMTA PÄRIMUSMUUSIKA ERIALA

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala sai alguse 2006. aastal. Seal on ülikoolihariduse saanud mitmed täna edukad pärimusmuusikud ja -õpetajad Eestis. Koostöös Põhjamaade ülikoolidega on loodud ka hulgaliselt enesetäienduse võimalusi välismaal. Lähemalt saab erialast lugeda SIIN.

 

KUULAMIST:

Jaan Ranna Labajalad Katariin Raska esituses Tallinna Tantsuklubis

Katariini ülesastumine parmupillil Norras

CULLE on tour

ÄIO

SIIN saate lugeda Katariini parmupilli plaadi “Parmu pill” arvustust (Ajakiri “Muusika”, artikli autor on Leanne Barbo). Plaati ennast saab osta, kirjutades katariin.raska(at)gmail.com

Lähemalt Katariini tegemistest artistina saate lugeda SIIN