Hinnatud muusik Villu Talsi astub Reval Folgi hooaja lõpukontserdil, 5. aprillil kell 19 Vanalinna Muusikamajas üles koos Martin Mülleriga. Küsisime Villult mõned küsimused.
Piletid sündmusele on eelmüügis soodsamad ning neid saab hankida SIIN.
Loe ka intervjuud tema paarimees Martin Mülleriga SIIN.
Kuidas Sa sattusid pilli mängima? Kuidas Viljandisse jazzmuusikat õppima ja EMTAsse veel magistrantuuri? Kuidas Sa teadsid, et mandoliin on just Sinu pill?
Umbes 10-aastaselt tahtsin minna kitarri õppima ja juhtumisi oli just Kiviõli Muusikakooli tulnud tööle ka kitarriõpetaja, kelleks osutus äsja Viljandi Kultuurikolledži lõpetanud Jaanus Põlder, Untsakate asutajaliige ja mandoliinimängija. Tema pakkuski välja kitarri asemel mandoliini, mängis sellel ühe loo, rääkis sinna juurde toredat juttu ja nii ma hakkasingi igal reedel käima tema juures mandoliini õppimas. Sellest sai minu peamine hobi, millega kodus vabal ajal tegelesin. Kogu aeg käis üks tinistamine, mis mu vanema venna tihtipeale päris närvi ajas. Aga vanemad olid väga toetavad ja lõpuks sai ikka sellest asja ka. Jazzmuusika tundus uus ja huvitav, rahvamuusikat oli juba mängitud kah ning enesekindla abituriendina arvasin, et „see folgivärk on mul juba selge“. Niisiis sattusingi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse jazzkitarri õppima. Kuid ega must suuremat jatsumeest saanudki, pigem ikka tegime folgibände Gjangsta, VEM trio, The Bloons, Urta Pan jne. Magistrisse läksin huvist tegeleda pärimusmuusikaga akadeemilisel tasandil, tulin ringiga pärimuse ja mandoliini juurde tagasi, olles neli aastat tõsiselt jazzkitarri õppinud.
Kes on olnud läbi elu Sinu suurimad muusikalised eeskujud ja miks?
Eks Jaanus esimese õpetajana on mu kõige suurem mõjutaja, tema suhtumine muusikasse, ka elusse ja õpetamisse. Ja ikka positiivses mõttes. Piitsa ja präänikuga võid mõjutada ainult negatiivselt. Aga tema oli tõesti inspireeriv eeskuju nii muusiku kui ka inimesena.
Kuidas on ise õpetajaks olemine muutnud Sinu arusaamu muusikast ja mida on õpetajaks olemine Sulle andnud?
Ega polegi eriti muutnud, ma tahan õpetada muusikat ikka sellepärast, et minu enda kogemus ja arusaam muusikast on niisugune, nagu ta on. Õpetaja töös on rohkem rääkimist, mulle meeldib tunnis palju muusika teemadel jahvatada ja niisugust sõnastamist ja väljendamist, selgitamist on küll üksjagu, ka eelkõige enese jaoks peab need asjad selgemaks saama.
Mida on tähendanud Sulle ja milliseid õppetükke on Sulle andnud rahvusvaheline edu bändiga Curly Strings?
See on kõik üks suur seiklus. Ehkki pean ennast paindlikuks muusikuks ja mulle meeldib erinevates projektides osaleda ning mitmete muusikutega koos mängida, on Curly Strings nagu teine pere, kellega on koos väga palju läbi elatud ja kellega on veel pikk tee ka ees. See, et meid välismaal hästi vastu võetakse, teeb ikka meele rõõmsaks ja annab enesekindlust. Muusikasse paneme ju osa iseendast teistele avalikult vaatamiseks ja kuulamiseks, seega igasugune tagasiside jääb hinge või kõrvade vahale, tahad või ei taha. Kuna meil on demokraatlik bänd, siis suurim õppetund on koostöö. Oskus enda ideid selgelt väljendada, neid kehtestada, nendest loobuda, maad anda, kompromisse teha, teisi mõista, olla täie hingega asja juures ja samas mitte liialt isiklikult võtta, vaid tervikule mõelda. Kohati päris keeruline, aga selle tõttu ka sisukas.
Millised kontserdid on Sulle eriti südamelähedased? Kus tunned ennast hästi?
Ikka need, kus publik ennast avab. Muusik laval on samaväärses rollis kuulajaga saalis – mõlemad peavad ühise toreda hetke nimel panustama, andma selleks võimaluse. Siis on alati tore õhtu, olgu see kontsertsaal Jaapanis või Urve juubel kusagil Jõgevamaal.
Mida tähendab Sulle isaks olemine ja kas see on kuidagi jõudnud muuta Sinu vaatepunkti oma muusikukarjäärile?
Võibolla on sellele veel vara vastata. Kindlasti peab oma võimeid hakkama ümber hindama ja valikuid tegema, kuna kõike lihtsalt ei jõua. Aga neid valikuid ma veel pole teinud, lükkan reaalsusega kohtumist vaikselt edasi ja unistan ikka veel, et kõigeks on aega.
Kes on Sinu jaoks Martin?
Martin on mulle hea mängukaaslane, eeskuju ja sõber, kellega on mõnus aega veeta, olgu siis pillimänguga või ilma. Martin on niisugune maa sool, kel on tugevad juured, mis ulatuvad mitmete põlvkondade taha. Ta loob kindlustunde ja teadmise, et kõik, mis oli kunagi ilus ja hea, ei ole veel sugugi kadunud.
Mida ütlevad Villu Talsi kohta tema õpilased, kes tegutsevad nüüd ühe kuumima Eesti folgibändiga MandoTrio? 🙂
Hans Mihkel Vares: “Villu Talsi on kahtlemata Eesti üks parimaid mandoliinimängijaid ning olen kindel, et kui poleks olnud Villut, ei mängiks mina mandoliini. Tema pillimängu kuulsin esimest korda ansambel Gjangsta salvestistelt (2009. aastal) ning olin mandoliinist koheselt lummatud (ma ei olnudki mandoliini heliga varem kokku puutunud). Veidi aega hiljem sain omale esimese mandoliini ja hakkasin seda õppima iseseisvalt. Villuga isiklikult tutvusin 2011. aasta Eesti Etno laagris, kus ka tema osales tavalise osalejana ning oli innustav külg-külje kõrval musitseerida. Kui astusin 2011. aastal sisse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse, siis olin esialgu kitarri erialal, kuid Villu pakkus mulle vabatahtlikult välja, et võiks mõnikord pillitunde teha ja koos musitseerida. See viis selleni, et kolmandal kursusel muutsin oma erialapilli mandoliiniks ning sellest ajast olengi põhiliselt mandoliinimänguga tegelenud. Villult olen saanud tugeva pillimängutehnilise baasi, õppinud palju lugusid erinevatest stiilidest, saanud arranžeerimisoskusi ning mõned harvad korrad oleme ka koos duona üles astunud.”
Kristjan Kuusmik: “Villu Talsi on minu jaoks eelkõige peretuttav ja hea sõber. Teisalt on ta minu õppejõud ning vaatan talle alati alt ülesse (mitte sellepärast, et ma temast lühem olen). Kolmandaks on ta aga Eesti parim mandoliinimängija.
Laval olles kiirgab temast just seda tunnet, et ta on kõigi sõber ent vaatad talle alt ülesse, sest ta on nii paganama hea pillimees ja suhtleja. Sellist tunnet annavad välja endast ainult kõige ausamad ja siiramad rahvamehed!”
Tanel Sakrits: “Villu Talsi on praegu olnud minu erialapilli õpetaja Viljandi kultuuriakadeemias. Olen saanud temalt tohutult palju lugusid, tarkusi, inspiratsiooni. Enne ülikooli minekut olin mandoliini vaid omal käel natuke õppinud, kuid juba sel ajal oli Villu suureks mõjutajaks ansambel Gjangsta loomingu kaudu. Seda suurem on olnud rõõm temalt otse õppida mandoliini ja pärimusmuusika tunnetamist ning mõtestamist erinevate stiilide koosmõjul. Eriti vägev oli ka see, et ta möödunud aastal, tuli Villu oma soolokavaga soojendama Mandotrio debüütalbumi kontserte Tartus, Viljandis ja Tallinnas.”
Meie selle hooaja viimase sündmuseni Reval Folk hooaja lõpukontsert: Martin Müller ja Villu Talsi on jäänud vaid nädal! Kohtume juba järgmisel reedel, 5. aprillil kell 19 Vanalinna Muusikamajas! 🙂 Piletid on eelmüügis soodsamad SIIN.