1. Mis teid kokku viis?
Meid viiski kokku see pill, mida mängime – väikekannel. Ja väikekandlerajal oli meie teede ristumispunktiks Võru muusikakool, kus 11 aastat tagasi loodi pärimusmuusika osakond. Ann Maria oli esimese lennu õpilane, Kadri ja Kati õpetajad.
2. Mis on teid inspireerinud looma selliseid lugusid? Miks olete valinud just väikekandled?
Mõni pill lihtsalt kõnetab kohe, kui selle kätte võtad ja sealt muusikat otsid. Väikekannel on väga vanaaegne pill, tänapäevani alles oma üsna arhailisel kujul. See pill on olnud oluline paljude põlvkondade inimeste eludes. Seda tausta on väga võimas tunnetada, see annab pidet.
Üheks suureks inspiratsiooniks ongi pill ise. Tihtipeale sünnivad lood lihtsalt kandlel improviseerides. Ongi need kuus või kümme või kaksteist keelt ja see heli, mis nende võnkumisel tekib. Oled uudishimulik avastaja ja lähed avatud meelega kaasa sellega, mis end ilmutab.
Paljud lood sünnivad arhiivisalvestuste uurimisest, soovist teada saada, kuidas endisaegsed külapillimehed mängisid.
Uusi lugusid looma inspireerivad isiklikud läbielamised, tähendusrikkad kohtumised, loodus ja erinevad maastikud – see kuidas erinev ilm ja valgus maastikku muudavad.
3. Mis on teie arvamus, kas Tallinna oleks elavamat folgielu tarvis? Ja kui, siis miks?
Siit Lõuna-Eestitst on raske hinnata, mida Tallinnas üle või vajaka on. Aga tegelikult on ju nii, et kui millestki on puudus, siis tekib ka initsiatiiv selle tühja koha täitmiseks. Eks Reval Folk ole selle heaks näiteks. Kui tunned, et pole piisavalt selliseid kontserte, mis sulle südamelähedased on ja hingeliigutust või muud olulist emotsionaalselt impulssi pakuksid, siis võtad kätte ja hakkad ise korraldama. Kui teed seda, mis on sulle oluline, mida armastad ja millesse usud, siis ühtäkki hakkavad asjad laabuma ja kulgema, sarnased inimesed koonduvad.
4. Mida teie jaoks üldse tähendab pärimuskultuuri praktiseerimine igapäevaelus? Kuidas võiks see kokku käia linnakeskkonnas elamisega?
Pärimuskultuur on väga lai mõiste, ükski inimene ei ela pärimuskultuurist puutumatult, lihtsalt need kultuurid võivad olla väga erinevad ja pärit erinevatest ajastustest ja keskkondadest. Ühe jaoks on oluline muusika, teise jaoks käsitöö, kolmanda jaoks söögitegemine, aga see side eelnevate põlvkondadega võib ilmneda ka hoopis lastekasvatusviisides, teadvustamata käitumismustrites jne. See kõik on elu osa, ilmselt vähesed mõtlevad teadlikult, et ma praktiseerin pärimust, olgu siis linnas või maal.
Meie jaoks on pärimusmuusika mängimine nii loominguline eneseväljendus kui ka siinse omakultuuri hoidmine. Eestlastel on põhjust oma pärimuskultuuri üle uhke olla.
5. Mis sõnumeid on teil jagada inimestele, kes elavad linnas ja proovivad siin meenutada, mis on nende põline olemus?
Pead sa põlise olemuse all silmas üldist inimeseks olemist või kitsamalt eestlaseks olemist?
Igal pool saab vaadata endasse ja küsida endalt, kes ma olen ja mida inimeseks olemine või eestlaseks olemine minu jaoks tähendab. Oma olemuse tunnetamine ei sõltu sellest, kas sa elad linnas või maal. Kui sa endale selliseid küsimusi esitad, siis oled juba vastuste poole teel.
On oluline olla aus enda vastu ja teha seda, mis ennast kõnetab. Oluline on ehedus ja maalähedus. Maalähedus mitte maal elamise mõttes, vaid selles mõttes, et adud ennast suurema terviku, looduse osana. Seda seotust ei tohi unustada, elad sa linnas või maal.
6. Mis teeb teid rõõmsaks ja õnnelikuks?
Oleks sellele küsimusele vaid lihtsaid vastuseid…
Sisemine rahu. Kui näed hoolimist ümberringi. Sisemiselt ilusad inimesed. Mäed. Lumi. Muusika.
Artikleid:
Andres Laiapea “Kandletrio debüütplaadist ja kandlemeistritest”
Jüri Kukk “Kolme noore naise sõrmede all taaselustuvad väikekandle lummavad helid”
Raadio:
Televisioon:
ETV saade Pärimuzoon, “Kõne kannelde keeles”
TRIO SOON/PIHO/LEPASSON
Katrin Soon oli TRIO Soon/Piho/Lepasson kokkukutsuja. Astrid Böning, Hiiu Folgi korraldaja, soovis festivali kavasse väikekannelt. Astridi ettepanekust tõuke saanud, kutsus Katrin kampa toonase kolleegi Kadri ja parasjagu muusikakooli lõpueksamiteks valmistuva Ann Maria. Õpetajatest ja õpilasest said ansamblikaaslased. Põnev muusikaline teekond on nüüdseks kestnud juba seitse aastat. Katrin on ka hinnatud waldorflasteaiaõpetaja, ema ning kandlemeister Mihkel Soone abikaasa.
Katrin Soon
Kadri Lepasson on kandle- ja lõõtspillimängija, suurepärane tantsija ning hinnatud pärimusmuusika õpetaja nii Eestis kui välismaal.Kadri on mänginud arhailist väikekannelt juba viisteist aastat, kingituseks saadud Tartu pillimeistri Osvald Rosmanni kannel suunas Kadri avastama ka uuema-aegset külakandle maailma. Muide, kõik oma väikekandled on Kadri pillimeistrite juhendamisel ise valmistanud. Kadri on töötanud Võru, Antsla ja Mooste muusikakoolides pärimusmuusika õpetajana, olnud pärimustantsu ja pärimusmuusika kursuste õppejõud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tartu H. Elleri nimelises muusikakoolis ja TÜ Kunstide Kekuses. Kadri südameasi on tantsuklubilikumine, ta veab eest Võru 
ja Vastseliina tantsuklubisid.
Kadri ütleb: “Mind paelub väikekandle juures juures, et ühest küljest annab see pill ette ajaloolise, traditsioonilise raami ja teisest küljest ei ole see raam rangelt piirav. Mulle meeldib mõelda kandlest kui lihtsast, mingis mõttes ebatäiuslikust pillist, kuid just tema lihtsuses saab võtta teda sellisena, nagu ta on, ja leida tema omanäolisi, erilisi külgi. See lihtsus inspireerib avastama.”
TRIO Soon/Piho/Lepasson noorim liige Ann Maria Piho on üks meisterlikumiad Eesti väikekandlemängijaid. Ta on lõpetanud Võru muusikakooli pärimusmuusika osakonna ning õpib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal, kõrvalerialaks helitehnoloogia. Ann uurib kandlemängu kirjeldusi regilauludes. Möödunud aastal täiendas Ann Maria end Norras, õppides kaherealist lõõtsa ning süvenedes gammaldans-stiilis tantsumuusikasse. 
Ann Maria on Eesti Pärimusmuusika Aida noorte pärimusmuusikute võistumängimise kahekordne Grand Prix’ laureaat (2009 ja 2010), 2015. aastal pälvis ta eriauhinna Soome Kandleliidu korraldatud rahvusvahelisel kandlemängijate konkursil.
Ann Maria mängib Anu Tauli saatebändis, ta on olnud Estonian Folk Orchestra liige, astunud üles erinevates koolikontsertide sarjades, mänginud projektis FolkFox ning teinud koostööd ansambliga Trad.Attack.
Ann Maria omanäoline, helge ning kandle mängutehnikat avardav uuslooming on tähtsal kohal TRIO Soon/Piho/Lepasson repertuaaris.