Foto: Svein Andersen, Aftenposten
REVAL FOLK PÕHJAMAADE ERI: Norra hardangeri viiuli pärl ANNE HYTTA.
Sissejuhatavad esinejad: EMTA pärimusmuusikud
2. märtsil 2019
Kell 19
Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c)
Reval Folgi kevadhooaja teine kontsert viib meid rännakule Norramaale, mis on tuntud eriliselt kauni looduse, katkematu pärimustraditsiooni ning tugeva üksikpillimeeste kultuuri poolest. Kutsume lavale Norra 2018. aasta pärimusmuusiku – hardangeri viiuli pärli Anne Hytta!
Sissejuhatuse teevad kontserdile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid koos õpetaja Katariin Raskaga.
PILETID
Kontserdi piletid on välja müüdud. Kohapeal piletimüüki ei toimu. Reval Folgi hooaja lõpukontserdi (5.04.2019) piletid lähevad müüki märtsi esimesel nädalal.
ELUOLU
Vanalinna Muusikamaja uksed ning Reval Folgi kohvik avanevad kontserdipäeval kell 18, et end sõprade seltskonnas tee ja pirukatega heasse meeleollu häälestada. Kontserdi ajal toimetab Muusikamaja ülakorrusel juhendatud tegevustega lastetuba.
See on Reval Folgi käesoleva hooaja teine kontsert, millest teeb salvestuse ka Klassikaraadio! Sündmusel kõlavad vaid ehedad (akustilised) helid.
ANNE HYTTA
Anne Hytta on Norra rahvuspilli hardangeri viiuli meister, kes kasvas üles Kagu-Norras, Telemarki
Anne Hytta (Norra)
maakonnas. See piirkond on tuntud tugevate rahvamuusika ning -tantsu traditsioonide poolest, mida iseloomustab ka keeruline repertuaar. Samuti teatakse seda paika hardangeri viiuli sünnipaigana.
Kontserdi esimeses osas kuuleme Telemarki maakonna traditsioonilist muusikat, mida Anne õppis oma õpetaja Einar S. Løndali käest. Kontserdi teises osas mängib Anne hardangeri viiulile kirjutatud omaloomingut, mis viib meid meditatiivsele ja improvisatsioonilisele rännakule. Igal muusikapalal on loomulikult juures oma lugu, mida Anne meile jutustama tulebki.
Anne omandas oma repertuaari tunnustatud viiulimeister Einar S. Løndalilt (1914-2006), kes oli omakorda õppinud seda muusikat oma isalt. Løndali traditsiooni keerulised palad, kus on palju meloodia ja fraaside vaheldust, palju kaunistusi, on muutunud Anne muusikaliseks emakeeleks. See ongi kogu Anne omaloomingu ning muusikalise karjääri aluseks, kus ta on läinud hardangeri viiuliga ka omale rännakule.
Lähemalt Annest: www.annehytta.com
Loe ka Reval Folgi intervjuud Anne Hytta´ga SIIN.
HARDANGERI VIIUL
Hardangeri viiul (hardingfele) on Norra viiul, mida tihti nimetatakse ka Norra rahvuspilliks. Erinevalt tavalisest viiulist on sel 4–5 lisakeelt, mis paiknevad nelja pealmise keele all ning resoneeruvad, kui ülemisi keeli mängida. Resontantskeeled annavad hardangeri viiulile mängimisel erilise kõla, milles on kuulda ka ülemtoone. Seetõttu kui üks hardangeri pillimees mängib, arvatakse, et viiulit mängib samal ajal mitu inimest. Tegelikult annab selle efekti aga eriline pill ise. Hardangeri viiulit on kerge ära tunda osaliselt või täielikult selle pinda kaunistava ornamendi järgi, ka pilli sõrmlaud on mustriline.
Vanim teadavaolevalt säilinud hardangeri viiul on Jaastadi viiul ning tehtud aastal 1649. Selle instrumendi muusika on väga spetsiifiline ning koosneb peamiselt ²/₄, ³/₄ ja ⁶/₈ tantsulugudest, kuid on ka mitmeid kuulamiseks mõeldud lugusid, millel polegi tugevat meetrumit. Hardangeri viiulit mängitakse enamasti soolopillina. Vaid vahel harva kogunevad selle pilli mängijad koosmänguks.
SISSEJUHATAVAD ESINEJAD:
Kontserdi juhatavad sisse EMTA pärimusmuusika tudengid koos õpetaja Katariin Raskaga, kes on ise samuti Norras õppinud ning sellest keerulisest ja kaunist pärimustraditsioonist osa saanud. Katariin Raska on ühtlasi EMTA pärimusmuusika eriala eestvedaja, torupilli- ja parmupillimängija. Reval Folgi jaoks on EMTA pärimusmuusikute sissejuhatus eriline sündmus, sest MTÜ Reval Folk sai alguse koostöös selle erialaga ning meil on hea meel kutsuda lavale selle osakonna tudengite ansambel!
Rohkem Katariinist saab lugeda siin
Rohkem erialast saab lugeda siin
KUULAMIST:
REVAL FOLK:
MTÜ Reval Folk on kodanikualgatuse korras sündinud kontserdisari, mille raames tehakse koostööd EMTA pärimusmuusika erialaga. Reval Folgi eesmärk on tuua inimesed asises Tallinnas oma päri(mu)solemusele lähemale, tutvustades muusikuid nii Eestist kui ka välismaalt. Meie teiseks eesmärgiks on inspireerida noori õppima pärimusmuusikat ka professionaalselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Usume, et muusika on igaühe põhiõigus ning traditsiooniline muusika aitab inimestel jõuda lähemale oma ehedale olemusele.
TOETAJAD/SUPPORTERS: Eesti Kultuurkapital, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, EMTA pärimusmuusika eriala, Tallinna linn, Dipri trükikeskkond, Veebimajutus.ee, Koht, Elustiiliportaal Bioneer.ee, Tallinn in Your Pocket, Põhja- ja Baltimaade Mobiilsusprogramm ja Tallink.
PARTNERID/PARTNERS: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Vanalinna Muusikamaja, Eesti Muusikaõpetajate Liit, Eesti Folkloorinõukogu, MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Eesti Kandleliit ja Tallinna Tantsuklubi, Ticketer.ee, Tallinna linn, Euroopa Kultuuripärandi aasta 2018, Klassikaraadio.